Vennaskond
Maailmasõda
Kui vihast värisedes tundsid ennast tõugatuna teelt
Sa läksid püstihullunult ja viha mattis meelt
Küll haaranud sa kõrre järgi, seda lihtsalt polnud
Siis käisest raputasid kaardid, jalult kõik need tolmud
Sai varrukasse soome puss, käe ümber mässit' rihm
Ja kaela poodud kanepnöör ja paljastatud kihv
Kõik arunatukese kraanid endal keerutasid lukku
Ja parem käsi kuskilt juba kobas punast nuppu

Nii läksid pilgul metsikul ja sülge tilkus suu
Maa jalge all sul kõikus, taevas irvitades Kuu
Jäi jala taha juurikas, hääl kuskilt ütles 'Sorry'
Ning tulist kurja vandudes sa plartsatasid porri
Kui istuli end ajasid, siis koitis juba hommik
Ei mäleta, kas suitsu läitsid sa siis või suhu kommi
Sa panid, kukalt sügasid, sai välja võetud kaart
Ja üllatunult leidsid ennast Lollakate Maalt

Siin kraavipervel istud nüüd, pea kohal sinav kumm
Su tulevik on hägune ja minevik on tumm
Sa hädavares oled. Ja siis? Ükskama kõik
Su eilaöine teguviis on siiski veidi võik
Sa lõikad võsast pajupilli, käginaid sealt puhud
Teeveerest krabad maasikaid ja topid endal suhu
Siis lähed porist lirtsudes, suu maasikatest matsub
Kätt otsast väänates lööd endal selga tunnustava laksu