Kolm, kaks, üks, null?
Põhjatus laotuses tähtedekett
Kosmosse sööstab me kanderakett
Kaks, üks, meis startides pakitseb õud
Meist vabaneb maakera külgetõmbejõud
Hõbejalt läigivad meie skafandrid
Meist maha jäid atmosfääare, ookeanid, mandrid
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa
Akvamariinsinist värvi on kraatrites kuupind
Teleekraanilt ma tervitan sind
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa
Üle mustava tühjuse kui pärlikee
Helendava trassina jookseb Linnutee
Igav nii maastik, kraatrite suud
Nii kaunis, nii kohutav näib meile kuu
Illuminaatorist näha võib üksteist
Tähtede taustal Apollo 11
On reede ja juulikuu kuueteistkümnes päev
Päiksekiired meist jätavad tumedad varjud
Vaikivad huuled, kuid sisemus karjub
Võib juhtuda, et sinitaevast me enam ei näe
Hõbejalt läigivad meie skafandrid
Meist maha jäid atmosfääare, ookeanid, mandrid
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa
Akvamariinsinist värvi on kraatrites kuupind
Teleekraanilt ma tervitan sind
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa
Illuminaatorist näha võib üksteist
Tähtede taustal Apollo 11
On reede ja juulikuu kuueteistkümnes päev
Päiksekiired meist jätavad tumedad varjud
Vaikivad huuled, kuid sisemus karjub
Võib juhtuda, et sinitaevast me enam ei näe