[Refrään: Artjom Savitski]
Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
Võime rääkida võime vaikida
Me pole üksinda see paneb meid uskuma
Armupalavik meid kõiki nakatab

[Värss 1: Wild Disease]
Tundsin üht tüdrukut, kes meeldis mulle lõputult
Kuid nii ausaks kui see pilt end ei maalinud sai see lõpuks lõhutud
Ma nii nõutult jäin vaatama ja oma lõugu saand avada
Ja öelda ei jõudnud mis vajan ma nii enne põudu mind tabas maa
Mind rabas ta vaatan ta pilte ja meenutan et nii pagana
Väga tundsin kirge ja mind erutas mingi perutus ta mind erutas
Alati mis siin salata sellest tekkiski mul armupalavik
Siis tundsin külgetõmmet, kuid sinust maaliti mulle
Vaid sünge lõuend pritsiti vaid tühje sülge õuel
Ma olin ülbe õujee, kuid teadsin, et mu põues
Ei ole kivi ja ma teadsin, mida tunnen, õudne
Võis tunduda mu minevik, ma ei jõudnud öelda veel midagi
Ja niisiis mind halba nimekirja lisasid
Kui lõpuks lahti lõin suu, kuigi tahtsin ta ei kuulnd
Mu sõnad suult kaugusesse viis tuul ei muud

[Refrään: Artjom Savitski]
Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
Võime rääkida võime vaikida
Me pole üksinda see paneb meid uskuma
Armupalavik meid kõiki nakatab

[Värss 2: Fate]
Ma olin ka siin ükskord haigelt kinni ühes plikas
Tegelt ta ise alustas ja sellega ei läindki pikalt
Kõik meeldis algul sain kõik nagu harjund
Kurat ma ei saand arugi kui olin juba armund
Kiindusin kinni, kui saan ma otsale
Kuid ma ei teadnud, et ta on orav, hüppab oksalt oksale
Ja oligi käest läind, kuid mu pea oli teda täis
Head asjad kaua ei kesta, nii ma olen näind
Ta mängis nii hästi, ma ei osand arvata
Ei pidand vajalikuks kõike taga valvata
Seest kripeldas, liiga hea, et olla päris
Püüdsin mõtted mujale, kuid seest see ikka näris
Nii ta läks ja võttis ingel kaasa tüki minust
Nüüd teen järgi mõteldes, sest plussist mitu miinust
Ta tegi must mehe, kelleks poleks tahtnud saada
Närvihaigeid hulle ei usalda, kui tagasi vaatan

[Refrään: Artjom Savitski]
Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
Võime rääkida võime vaikida
Me pole üksinda see paneb meid uskuma
Armupalavik meid kõiki nakatab

[Värss 3: Kenny]
Ta seal seisis, piltilus kataloog
Tema nimel võitlus pole niisama matadoor
Nime ma ei teadnud, elas kõrvalmajas
Veidike psyco, selle pand kõrvataha
Ja märganud olen, et ta on paralt parajane
Minu süda külm, aga nii salajane
Tal oma plaanid, oma elu, oma klemm
Olen võõras nina temale, ei ole oma vend
Neiu võiks olla mulle kui amigo
Homme juba natuke rohkem kui amigo
Tookord temaga ei suhelnud julgemalt
Kuule, mis on su number ja kuidas sul kulgend
Aga kord on nähtud juba, rong on läinud
Oli võimalus hiljem, olen vaid kord veel näinud
Siiani jahivad teda mööduvad pilgud
On lööduna pingil, aga hoiavad hirmul

[Refrään: Artjom Savitski]
Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
Võime rääkida võime vaikida
Me pole üksinda see paneb meid uskuma
Armupalavik meid kõiki nakatab

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
Võime rääkida võime vaikida
Me pole üksinda see paneb meid uskuma
Armupalavik meid kõiki nakatab